Uudised      Pildipank      Dokumendid      
Kuidas ventilatsioon töötab? Vaatame lähemalt põhjusi, miks külmemate ilmadega tuleb ventilatsioonist külmemat õhku ning värske õhu juurdevool kõigub päeva lõikes üsna suurtes piirides. Erineva funktsiooni ja disainiga sissepuhuva õhutoru plafoonid Kuidas ventilatsioon töötab?

Sisukas maja

otse Annelinna südames


Kuidas ventilatsioon töötab?

Vaatame lähemalt põhjusi, miks külmemate ilmadega tuleb ventilatsioonist külmemat õhku ning värske õhu juurdevool kõigub päeva lõikes üsna suurtes piirides.

Sundventilatsiooni kandvaks ideeks on korterist väljavoolava sooja õhu kasutamine väljast sissevoolava, värske õhu soojendamiseks. Soe õhk annab soojusenergiat külmale õhule soojusvahetis, mis on ventilatsioonisüsteemi keskseks osaks.

Kuidas ventilatsioon töötab?
Sissevoolav, värske õhk (1) soojendatakse üles soojusvahetis (10), mille tulemusena on tubadesse sissepuhutav õhk (4) oluliselt algest välistemperatuurist soojem. Joonis Fläktwoods Fläktwoods eQ PRIME-018 ja Fläktwoods eQ PRIME-023.

 

Tänapäevased soojusvahetid töötavad üsna kõrge kasuteguriga. Erinevad tootjad, näiteks Fläktwoods eQ PRIME kui ka Systemair Danvent DV lubavad enda modulaarsete ventilatsiooniseadmete efektiivsuseks üle 80% kasutegurit.

Kuidas ventilatsioon töötab?
Kaks vastassuunalist õhuvoolu - nii sissetulev kui väljaminev juhitakse läbi alumiiniumlamellidega kitsaste õhupilude, mille käigus toimub soojuse ülekandmine soojemalt õhult külmemale.

 

Tehnilistes tootjamaterjalides toodud kasutegurisse tuleks siiski suhtuda piisavalt kriitliselt, sest seda on mõõdetud laboratoorsetes tingimuses ja alati üle 0°C temperatuuridega. Toasoe, keskmiselt 22°C õhk jahtub enne soojusvahetisse jõudmist mitu kraadi jahedamaks ja seetõttu on osa soojusest juba kadunud.

Kuidas ventilatsioon töötab?
Kui soojatorud on isoleerimata, siis jahtub toasoe õhk juba enne soojusvahetisse jõudmist mitme kraadi võrra jahedamaks. Ventilatsioonitorud Tareva maja katusel.

 

Soojusvaheti külmumisoht

Alla -10°C temperatuuridega tekib soojusvahetis olukord, kus tubadest tulev niiske õhk jahtub külma välisõhu toimel kiiresti maha. Juhul kui väljapuhutav õhk tuleb peamiselt vannitubadest, siis võib selle niiskustase olla veel oluliselt kõrgem kui toaõhk keskmiselt. Silmas tasub pidada ka, et õhk voolab läbi lamellide paraja kiirusega, mis võib tekitada lamellidel rõhuerinevuse võrreldes tavalise õhurõhuga.

 

Automaatne temperatuuride tasakaalustamine

Samamoodi nagu saad mõõta enda korterisse jõudva õhu temperatuuri ventilatsioonitorusse termomeetri asetamisega mõõdab ka ventilatsioonisüsteem nii väljamineva kui sissetuleva õhu temperatuure.

Kuidas ventilatsioon töötab?
Tuppa jõudva õhu temperatuuri saad ka ise käepäraste vahenditega mõõta.

 

Juhul kui niiske toaõhu väljapumpamisel tekib kiire jahtumine ja nullilähedaste temperatuurideni jõudmise tõttu külmumisoht, siis vähendab automaatika õhuklappide ja ventilaatorite töö reguleerimise kaudu õhuvoolude hulka. See on ka põhjus, miks külmema ilmaga jõuab tubadesse vähem värsket õhku ja õhuvool võib päeva lõikes üsna suurtes piirides kõikuda.

 

Järgnev joonis illustreerib õhuhulkade muutust välistemperatuuri kõikumisel -10°C lähedal, mil tekib väljapuhutava õhu külmumisoht.

 

Kuidas ventilatsioon töötab?
Õhuhulkade muutus soojusvahetis, kastepunkti muutus nullilähedastel temperatuuridel. Joonis Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergiahoonete uurimisgrupp.

 

Jäätumine

Juhul kui kokku langevad mitu keskkonnamõjurit - keskmisest kõrgem õhuniiskus (õhku tõmmatakse vannitubadest, hommikustel ja õhtustel tipptundidel) ja samas jahtub välistemperatuur pilvituse, õhufrondi jt. tegurite mõjul järsult, siis ei pruugi alati piisata automaatsest õhuvoolude muutusest ja soojusvaheti võib jäätuda. Külmadel talveöödel võib välistemperatuur kõikuda üle kümne kraadi, vaata näiteks Tartu Füüsikainstituudi automaatse ilmajaama temperatuurikõrveraid.

Kuidas ventilatsioon töötab?
Ööpäeva lõikes võivad talvised välistemperatuurid kõikuda üsna suurtes piirides. TÜ FI.

 

Kui soojusvaheti alumiiniumlamellidele on juba tekkinud jääd, siis muudab automaatika õhuvoolud tavalisest soojusvahetusre¾iimist oluliselt erinevaks. Sissetuleva õhuvoolu klapp sulgub ja sissetuleva õhu poolel vähendatakse ventilaatorite kiirust. Samas väljatõmmatava õhu hulk jääb samaks - selleks, et puhuda soojusvaheti lamellidele sooja õhku ja selle abil jääd sulatada.

 

Lisavõimalused jää sulatamiseks

Erinevad tootjad on lähenenud jäätumise ärahoidmisele ja sulatamisele erinevate võtetega. Näiteks on seadmetele külmema kliima jaoks paigaldatud:

  • Lisaks järelsoendile (kalorifeerile) ka eelsoendi lisamine
  • Ventilatsiooniseadmete lisasoojustus välistemperatuuridest
  • Erilahendused kondensaadi eemaldamiseks enne jäätumist
  • Soojusvaheti jagamine sektsioonideks, autonoomsete sulgurklappidega
  • Hüdrofoobsete materjalide kasutamine soojusvaheti lamellidel
  • Soolalahuste kasutamine külmumistemperatuuri alandamiseks
  • Sissepuhkeõhu möödaviigud soojustagastist mööda

Mõistagi on soema kliima jaoks mõeldud seadmetel vähem jäätumisvastaseid vahendeid ja kõik tehnilised lahendused muudavad ventilatsiooniseadmete hinna kallimaks. Seepärast on oluline ventilatsiooniseadmete paigaldusel alati üle kontrollida, kas selle spetsifikatsioon vastab täpselt projekteeritud parameetritele.

 

Ventilatsiooniseadmete soojustagastuse kasutegur on üheks olulisemaks kogu maja energiakulu mõjutavaks elemendiks. Juhul kui ventilatsiooniseadmed ei saavuta projekteeritud tulemust on praktiliselt võimatu teiste süsteemidega vähemat kasutegurit kompenseerida ja planeeritud energiahulka säästa.

 

Loe lisaks

Peatükid "4.1 Ventilatsiooni sissepuhkeõhu temperatuurid" ja "4.2 Soojustagasti jäätumist vältivad lahendused",  TTÜ liginullenergiahoonete uurimisgrupi uuringu lõpparuanne "Rekonstrueeritud korterelamute sisekliima ja energiakasutuse analüüs", lk. 30-37.

Erinevad soojusvaheti tüübid ja energiavahetuse kalkulaator  engineeringtoolbox.com


pdf Fläktwoods eQ PRIME sarja tutvustav materjal (.pdf 5,0Mb)
pdf Systemair Danvent DV-25 ja DV-30 (.pdf 12,3Mb)

 

Ventilatsioonisüsteemi hooldus ja käitamiskulud

Igapäevaselt on ventilatsioonisüsteemi õhuringluse tagamiseks töös ventilaatorid, mille mootorid tarbivad pidevalt 24/7 elektrienergiat. Päikeseenergia intensiivsemal perioodil on elektrikasutus osaliselt kaetud päikesepaneelide poolt toodetava energiaga. Talvisel ajal on ventilatsioonisüsteemi elektritarbimine suurem, kui üle -15°C külmaga tuleb kasutada elektrilist sissepuhkeõhu eelsoendust.

 

Kuidas ventilatsioon töötab?

 

Õhufiltrid

Oluliseks ventilatsioonisüsteemi kuluks on perioodiliselt õhufiltrite komplekti vahetus, mis moodustab aastasest kulus väga suure osa. Õhu puhtuse tagamiseks ja filtrite vahetusintervalli pikenduseks tuleb kindlasti teavitada juhatust korterites toimuvatest remonditöödest, mis võivad tekitada tolmu. Remonditolmu ventilatsioonisüsteemidesse sattumise vältimiseks tuleb väljatõmbetorude otsad sulgeda õhukindlalt teipimise teel.

Kuidas ventilatsioon töötab?
Erineva funktsiooni ja disainiga sissepuhuva õhutoru plafoonid.

Avatud asukoht
Tareva maja  tänava ristumiskohaks olev avatud linnaruum moodustab esindusliku värava selle hinnatud piirkonna kaugematele ja väiksematele tänavatele. 

Maja esist ilmestavad parimas kasvueas kastanite lopsakas rohelus ja looduslähedust lisavad mururibad, mis loovad Kalda teele justkui vaikse eraldatud oaasi. Noorimate majaelanike lasteaia- ja koolitee on ääristatud Kaunase puiestee hurmavate pärnaalleedega.

Avatud vaated otse Emajõe luhale loovad avara tunde ning Kalda tee viib maaliliselt laia lookega kiirelt teistesse linnaosadesse.

Miljööväärtus
Lisaks ümbritsevale lopsakale rohelusele on vaid kiviviske kaugusel ka Ihaste enda männimetsade ja laiade luhtadega. Noori peresid meelitavad viie lasteaia ja kuue kooli lähedus, lugemishuvilisi paelub jalutusteekonna kaugusel asuv Annelinna raamatukogu.

Toidusõpradele leidub hea valik vaid 800 meetri raadiuses asuvas neljas erinevas supermarketis ja suuremaidki vajadusi katab järjest laienev Eedeni keskus.

Laias parklas ja maja taga on alati vabu parkimiskohti ning bussipeatus otse maja juures ühendab kellavärgi täpsusega kõigi Tartu linnaosadega.

Renoveeritud
Tareva maja ehitati oma aja kohta lausa luksusliku eriprojekti järgi 1986 aastal ja viimane viimistlus anti Eesti ajaloos pöördelisel 1988. aastal.

Erinevalt paljudest ümbruskonna ehitistest on majal tugevate ja paksude müüridega telliskivikonstruktsioon, mis on loodud kestma. Soojuspidavus on viidud nüüdisaegsele tasemele tänu Kredeksi abiga teostatud põhjalikule renoveerimisprojektile, mis hõlmas lisaks fassaadile nii vundamendi soojustuste, veevärki, ventilatsiooni- seadmeid kui ka küttesüsteeme. Päikesepaneelide abil toodab maja energiat, mis aitab hoone tehno- süsteemide püsikulusid madalal hoida.

Toimekalt asjalik
Tänu sõbralikule majaperele on ühistul tegusalt toimekas juhatus, kes hoiab suure maja korras. Peale põhjalikku renoveerimist on majas nii küttesüsteem, veevärk, kanalisatsioon, ventilatsioon uue hoone väärilised ja prügivedu, trepikodade ja ümbruskonna heakordki alati hästi toimiv.

Tänu vabatahtlike panusele on ühistul kaasaegselt läbipaistev dokumendihaldus kui ka alati kõigile majaelanikele nähtav aruandlus. Käesoleva siseveebi kaudu on majaelanikel võimalik lisaks üles laadida enda märkmeid, pildimaterjali ja ettepanekuid, mille najal on kõigil ühiselt suurepärane ülevaade majas toimuvast.

Veeb, majutus ja FastLion CMS

Kuidas ventilatsioon töötab?

Sundventilatsiooni kandvaks ideeks on korterist väljavoolava sooja õhu kasutamine väljast sissevoolava, värske õhu soojendamiseks Soe õhk annab soojusenergiat külmale õhule soojusvahetis, mis on ventilatsioonisüsteemi keskseks osaks Vaatame lähemalt põhjusi, miks külmemate ilmadega tuleb ventilatsioonist külmemat õhku ning värske õhu juurdevool kõigub päeva lõikes üsna suurtes piirides.

Kuidas ventilatsioon töötab?

www.tareva.eu © 2018 Kalda tee 30 korteriühistu » Tareva